Mõisted

Tõlkebüroo on tõlketeenust pakkuv ettevõte, kus tõlketegevus moodustab tervikliku protsessi, mille käigus tõlked lisaks tõlkimisele toimetatakse ja tehakse ka väljastusülevaatus.

Tõlkija teeb kirjalikku tõlget.

Tõlk teeb suulist tõlget.

Kirjalik tõlketeenus – kirjalik tõlge, mis sisaldab ka toimetamist, vajaduse korral terminoloogi tööd ja väljastusülevaatust.

Suuline tõlketeenus – suuline tõlge, kus eristatakse kolme erinevat liiki: sosintõlge, järeltõlge ja sünkroontõlge.

Sosintõlge – tõlk tõlgib vaikse häälega väiksele grupile (1–3 inimest) samaaegselt kõneleja jutuga. Tõlkimise jaoks pole vaja tõlketehnikat.

Järeltõlge – lektor esitab lähtekeeles osade kaupa oma ettekande, misjärel esitab tõlk sama materjali võimalikult autentselt sihtkeeles. Kõneleja ja tõlk räägivad vaheldumisi.

Sünkroontõlge – tõlk räägib kõnelejaga samaaegselt. Tõlk on eraldi kabiinis ja tõlge jõuab kuulajate kuularitesse praktiliselt samaaegselt kõneleja tekstiga. Selle tõlke jaoks on vaja vastavat tehnikat.

Masintõlke järeltoimetamine – masina loodud tõlke toimetamine inimese poolt.

Lähtekeel – keel, milles esitatakse algtekst.

Sihtkeel – keel, millesse tehakse tõlge.

Toimetamine – tõlketeksti sisuline ja erialane kontrollimine algteksti alusel.

Korrektuur – peamine eesmärk on leida tekstis esinevaid erinevaid grammatilisi, õigekirja- ja kirjavahemärgistamise vigu ning need parandada.

Kerge järeltoimetamine (KJT) – masintõlke järeltoimetamine, mis tehakse üksnes mõistetava teksti saamiseks, mis pole aga ligilähedanegi inimtõlkele. Eesmärk on anda väga täpselt edasi algteksti sisu ilma midagi lisamata ega välja jätmata, tagades, et kõik laused vastavad algtekstile ja on üheselt arusaadavad. KJT käigus ei parandata aga tekstis grammatika-, lausestuse- ega stiilivigu.

Põhjalik järeltoimetamine (PJT) – masintõlke järeltoimetamine, mis tehakse inimtõlke teel saadud tulemusega võrreldava tulemuse saamiseks. Eesmärk on luua täpne, mõistetav ja stiilinõuetele kohane ning õige lausestuse, grammatika ja kirjavahemärgistusega tõlge.

Maht – mahtu arvestatakse valmistõlke (tõlke lõppmahu) alusel, kusjuures üks lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega.

Väljastusülevaatus – tõlketeksti üldine kontrollimine, et kõik algteksti osad oleksid tõlgitud ja tekstis leiduvad nimed/numbrid õiged ning et tekstil oleks tellija soovi kohane vormistus.

Tugiteenused – lisaks tõlketeenusele pakutavad ja töö kvaliteedi tagamisele suunatud tõlkebüroo teenused: sõnaloendite ja tõlkemälude koostamine, terminoloogia väljatöötamine, konsultatsioonid keelelistes ja erialastes küsimustes, lokaliseerimine, väljatrükkimine, andmekandjatele kirjutamine, trükieelne teksti ülevaatus, küljendamine, kujundamine, kirjastamine jne.

Lokaliseerimine – tõlketeksti kohandamine lõppkasutaja keele- ja kultuurikeskkonda arvestades