Ametliku dokumentatsiooni tõlkimisel – olgu tegemist diplomite, tõendite, notariaalakti või kohtulahendiga – ei ole tegemist pelgalt sõnade ülekandmisega ühest keelest teise. Eestis räägime sel juhul eelkõige vandetõlke (ingl sworn translator) ehk ametliku tõlkija teenusest. Vandetõlk vastutab tõlke õigsuse eest ning lisab tõlkele oma allkirja ja pitseri. Selleks, et vandetõlge saaks tehtud esimese korraga õigesti, usaldage professionaale. Avatari tõlkebüroo on teile kogu vandetõlke protsessis abimeheks.
Notariaalse tõlke kadumine Eestis alates 2020. aastast
Oluline muudatus Eesti tõlkepraktikas puudutab notariaalse tõlke institutsiooni. Alates 1. jaanuarist 2020 ei tehta Eestis enam notariaalseid tõlkeid, sest varasem süsteem asendati täielikult vandetõlgi ametiga. Kui varem oli võimalik lasta notaril tõlge kinnitada, siis vandetõlgi seaduse redaktsiooni jõustumisega eemaldati notarilt õigus kinnitada tõlke vastavust originaalile. See pädevus anti ainuõiguslikult vandetõlkidele, kellel on nii keeleline kui ka õiguslik kvalifikatsioon ning riiklik kutse, mis tõendab nende pädevust ametlike tõlgete tegemisel.
Muudatuse eesmärk oli ühtlustada ametlike tõlgete kvaliteedistandardit ning vältida olukordi, kus notar kinnitab tõlke, kuid ei saa reaalselt vastutada selle keelelise täpsuse eest. Seetõttu on täna Eestis iga ametlik tõlge – olgu see mõeldud kasutamiseks Eesti ametiasutuses või välisriigis – vandetõlgi vastutusala. Vajadusel saab vandetõlk korraldada lisaks dokumentide apostillimise või legaliseerimise, kuid tõlke enda õigsuse kinnitab alati üksnes tema.
Mida tähendab „vandetõlge“?
Vandetõlge on tõlketeenus, mille teeb spetsiaalselt selleks kvalifitseeritud tõlkija ehk vandetõlk, kellel on riigi poolt antud pädevus dokumente ametlikult tõlkida. Vandetõlk on vaba elukutse esindaja, kellel on ainsana riigis pädevus teha ametlikke tõlkeid. Kõiki dokumente, mille tõlge peab olema ametlik või kinnitatud, tõlgivad Eestis üksnes vandetõlgid.
Eestis reguleerib vandetõlgi tegevust Vandetõlgi seadus ja Vandetõlgi määrustik. Vandetõlgiks saamiseks korraldab Justiits- ja Digiministeerium eksameid. Vandetõlgi eksam koosneb kolmest osast: õigus- ja keeleteadmiste kirjalik kontrollimine ning kutsesobivusvestlus. Oluline on seega mõista, et tavaline tõlkija või tõlkebüroo võib teha kirjalikke tõlkeid, kuid kui dokument nõuab riiklikku pädevust või esitatakse välisriigis, siis tuleb kontrollida, kas tõlge on tehtud vandetõlgi staatusega isiku poolt.
Millal on vandetõlge vajalik?
Ametliku tõlke vajadus tekib peamiselt olukordades, kus dokument esitatakse asutusele, kus dokumenti algkeelt ei mõisteta või kus nõutakse tõlget sertifitseeritud kujul. Mõned tüüpilised näited:
- Eesti dokumentide tõlkimine välisriigis kasutamiseks või vastupidi. Näiteks hariduse diplom, äriregistri väljavõte või kohtuotsus tuleb esitada teises riigis.
- Eesti ametiasutusele esitatav dokument, mis on võõrkeeles. Kuna tõlke nõue on sageli kirjutamata reegel, tagab ametlik tõlge sujuvama menetluse. Näiteks Siseministeerium juhib tähelepanu, et võõrkeelseid dokumente tuleb esitada tõlgituna eesti, vene või inglise keelde ning tõlge peab olema ametlik.
- Kui dokumendile lisatakse ka apostill või dokument legaliseeritakse, siis sageli kombineeritakse sellega ametlik tõlge, et vastavus nõuetele oleks tagatud.
Seega on parem lähtuda põhimõttest, et kui dokumenti esitatakse ametkonnale või nõutakse juriidiliselt kehtivat tõlget, siis võib olla vajalik vandetõlge. Mõned dokumendid siiski ei vaja vandetõlget ja võib piisata ka sertifitseeritud tõlkebüroo kinnitusest, et tõlge vastab originaalile. Seega tasub alati uurida asutuselt, kuhu dokumendi esitate, millist tõlget on vaja. Üldjuhul on tõlkebüroo kinnitusega tõlge odavam ja kiirem.
Protsess ja faktid, mida silmas pidada
Ametliku tõlke tellimisel on mõistlik tähele panna järgmisi samme ja nõudeid:
- Dokumendi kontroll – milline on lähtedokument (näiteks diplom, registri väljavõte, kohtulahend), mis keelest mis keelde on vaja tõlkida, kas on vaja ärakirja koopiat, apostillimist või legaliseerimist.
- Keelesuund ja pädevus – vandetõlk peab olema pädev just antud keelesuundades (nt eesti → inglise, vene → eesti). Seaduse järgi on pädevus fikseeritud keelesuundade alusel.
- Allkirjastamine ja kinnitamine – vandetõlk allkirjastab tõlke, lisab sertifikaadi või märke, et tõlge vastab originaalile, võib lisada apostilli või notari kinnituse, kui see on nõutud.
- Legaliseerimine/apostilli lisamine – välisriigis kasutamiseks võib dokumendile lisada apostilli või dokumenti legaliseerida. See ei puuduta pelgalt tõlget, vaid dokumendi päritolu ja esitusõigust. Näiteks Apostilli Konventsioon selgitab, et apostilli abil lihtsustatakse välisriigis kasutatavate avalike dokumentide tunnustamist.
- Sobivuse kontroll vastuvõtva asutuse ees – oluline on eelnevalt selgitada, kas konkreetne organ (riik, ametiasutus, välisriik) nõuab vandetõlget või piisab büroo kinnitusega tõlkest.
Kõik need sammud tagavad, et dokument tõlgitakse mitte ainult keeleliselt õigesti, vaid ka juriidiliste ja menetluslike nõuete kohaselt.
Et vältida segadust järgmiste mõistete vahel, toome esile olulisemad erinevused:
- Tavaline tõlge: tõlketeenus, kus professionaalne tõlkija tõlgib dokumendi tähenduse teise keelde. Seda võib teha tekstidega, mida kasutatakse igapäevastes olukordades (nt turundustekstid, kommunikatsioon).
- Vandetõlge: dokumendid, mille tõlge peab olema ametlikult kinnitatud ja tunnustatud. Ainult vandetõlk või tema pädev partner võib sellist tõlget pakkuda.
- Büroo kinnitusega tõlge: mõnes olukorras võib piisata tõlkebüroo poolt kinnitatud tõlkest, kuid kui vastuvõtvas riigis või asutuses nõutakse vandetõlget, siis büroo kinnitusega tõlge võib osutuda ebapiisavaks.
Seega kui teie dokument suundub ametlikku menetlusse või välisriiki, on soovitatav täpselt välja selgitada, millist tõlget nõutakse – tõlge võib tähendada erinevaid standardeid.
Millised dokumendid vajavad tavaliselt ametlikku tõlget ja mis küsimused võivad tekkida?
Näited dokumentidest, mille puhul ametlik tõlge võib olla vajalik:
- Haridusdokumendid (diplomid, tõendid) – kui esitate dokumendi välisriigile või rahvusvahelisele asutusele.
- Äri- või kaubandusregistri väljavõtted – kui teete äritegevust välisriigis või dokumente esitatakse mõnes teises riigis.
- Kohtulahendid, notariaalsed aktid – juriidilised dokumendid, mida vastuvõttev osapool võib nõuda oma keeles.
- Isikuandmeid või staatust tõendavad dokumendid – näiteks perekonnaseisu tõend, sünnitunnistus, tõendid, mida kasutatakse rahvusvaheliselt.
Peamised küsimused, mis tõlke teenuse kohta võivad tekkida:
- Kui Eestis pole vajaliku keele vandetõlki, mis siis saab? Siis võib tekkida vajadus tõlkida dokument esmalt „vahendkeelde“ (nt inglise keel) ja siis sihtkeelde. Võimalus on ka sihtriigis tõlge teostada, kui seal on vajaliku pädevusega isik olemas.
- Kas dokumendile lisatakse alati apostill või notariaalne kinnitus? See sõltub sihtriigi nõuetest. Küsige alati kõik nõuded täpselt üle ametiasutusest, kuhu dokumendi esitate.
- Milline on tõlke vorm (digitaalne paberkandjal)? Mõni asutus nõuab paberkujul allkirjastatud tõlget koos vandetõlgi märgisega, mõnele sobib ka digitaalne kinnitus. Jällegi – küsige alati kõik nõuded täpselt üle ametiasutusest, kuhu dokumendi esitate.
-
- Kui kiiresti vandetõlge valmib? Töö valmimise aeg sõltub sellest, kui palju on antud keele puhul vandetõlke ja kui pikad on nende järjekorrad. Ametlik tõlge võib nõuda täpsust ja protsessi, mis aeglustab kiiret tõlget.
Miks valida professionaalne büroo, kus on vandetõlke võimalus?
Ametliku tõlke puhul on olulised mitte ainult keeleline oskus, vaid ka:
- tõlkija kvalifikatsioon: vandetõlk peab vastama kutse nõuetele ja keelepädevusele;
- ametlik kinnitamine: tõlkel on korrektne vorm (allkiri, märge, vajadusel notari või apostilliga kinnitamine);
- seaduslik vastavus: büroo või spetsialist peab tundma regulatsioone ja protseduure ning teadma, kuidas dokumenditõlge vastuvõtvale riigile sobib;
- kvaliteet ja usaldusväärsus: ametlik tõlge on osa juriidilisest protsessist, seega iga vea või vormivea eiramine võib põhjustada tõlke tagasilükkamise;
- mitmekeelne võimekus: juhul, kui Eestis ei ole vandetõlki, kes tõlgiks otse sihtkeelde, võib vaja minna kaheastmelist lähenemist.
Kõigis neis teemades on abiks kogenud tõlkebürood, kelle igapäevatööks on ametlike tõlgete tegemine. Nad oskavad teid juhendada ja anda lisainfot teemade kohta, mis ei pruugi teile endale teada olla.
Tähelepanekud vandetõlke tellijale
Kui teil on vaja dokumenti tõlkida või vajate ametlikku tõlget, pidage silmas järgmisi soovitusi:
- Küsige tõlkija või büroo kvalifikatsiooni: kas tõlkija on registreeritud vandetõlk? Kas ta võib tõlkida antud keelesuunda?
- Kirjeldage selgelt, kuhu dokument läheb (mis riiki, millisele institutsioonile) ja mis keeles peab tõlge olema – see mõjutab nõudeid (apostilli vajadus, paber vs. digitaalne, allkiri).
- Kontrollige, kas sihtasutus nõuab vandetõlget või piisab büroo kinnitusega tõlkest – selge olukorra kindlakstegemine aitab vältida hilisemat tagasilükkamist või kulutusi.
- Küsige vormistusnõudeid: kas tõlge peab olema paberil, kas sellele tuleb lisada allkiri ja templid, kas algdokument peab olema kinnitatud või olema originaal jne.
- Arvestage tähtaegu ja kulusid: ametlik tõlge võib võtta veidi rohkem aega kui lihtne tõlge, sest kontroll ja kinnitamine võtab aega ja vandetõlke on oluliselt vähem kui tavatõlkijaid.
- Esitage alati kogu info kirjalikult: tegelik dokument, tellimus, tähtaeg, hind – selline läbipaistvus aitab lahendada hiljem tekkivaid küsimusi.
Vandetõlge on oluline tõlketeenuse liik, kuna tõlgitakse dokumente, mida kasutatakse ametlikus või rahvusvahelises menetluses. Seaduslikus mõttes on selle teenuse osutamine usaldatud vaid kvalifitseeritud vandetõlkidele ning protsess hõlmab tõlke keelelist korrektsust, ametlikku kinnitamist ning vajadusel ka legaliseerimist või apostillimist.
Kui olete silmitsi olukorraga, kus on vaja esitada tõlgitav dokument teises riigis või ametiasutusele, on mõistlik abi otsida spetsialiseerunud tõlkebüroost, mis pakub vandetõlke teenust. Avatari tõlkebüroo saab teile antud toimingutega abiks olla, siis ei pea te ennast kurssi viima kõigi riiklike regulatsioonidega, mis võivad olla vajalikud kvaliteetse dokumenditõlke saamiseks. Sellise lähenemisega on võimalik tagada, et dokumentide tõlkimine ja esitlemine rahvusvahelistes või ametlikes kontekstides sujub korrektsel, usaldusväärsel ja tunnustatud viisil.
