Suuline tõlge

Suuline tõlge

Konverentside, seminaride, ärikohtumiste ja paljude muude ürituste õnnestumiseks on vaja tihti tõlkide abi, et kõik saaksid kõigist õigesti aru. Kindlasti peab kasutama aga vastava väljaõppe saanud tõlke, sest halb tõlk võib tekitada suurema segaduse kui tõlgi puudumine.

Milliseid suulisi tõlketeenuseid pakutakse ja kuidas tagada, et suuline tõlketeenus üritustel toimiks?

Suulised tõlked jagatakse tavaliselt kolmeks: sünkroon-, järel- ja sosintõlge. Hea suulise tõlke saamiseks on vaja ennekõike professionaalseid tõlke, kes on saanud vastava koolituse ja omavad ka kogemust. Lisaks kogemusele ja oskustele aitab parima lõpptulemuse saavutada tutvumine eelseisva ürituse materjalidega, mis tagab kindlustunde nii tellijale kui ka tõlgile.

Kui materjalid jõuavad tõlgini nädal-paar enne tõlkimise toimumist, saab tõlk rahulikult tutvuda ürituse temaatika sõnavaraga ja tekkivate küsimuste korral konsulteerida kõnealuse ala spetsialistidega. Kui materjale ei ole, tuleb kasuks ka lihtsalt ürituse temaatika kirjeldamine tõlgile. Siis saab tõlk ise uurida vastavasisulist sõnavara.

Mis vahe on järel-, sünkroon- ja sosintõlkel?

Järeltõlke korral esitab eeskõneleja lähtekeeles osade kaupa oma ettekande, misjärel esitab tõlk sama materjali võimalikult autentselt sihtkeeles. Lektor ja tõlk räägivad vaheldumisi. Sellise tõlkevormi valimise korral peab arvestama, et üritus kestab peaaegu topeltaja. Järeltõlge on sobiv igasugustel läbirääkimistel, seadmete ülespanekul jmt üritustel, kus tõlkimiseks kuluv aeg annab lisaaega oma seisukohtade läbimõtlemiseks ja töö paremaks organiseerimiseks. Samas pole antud tõlke korral vaja ka muretseda tõlketehnika pärast, mida on vaja sünkroontõlke jaoks.

Sünkroontõlke korral räägib tõlk lektoriga samaaegselt oma kabiinis ja tõlge jõuab kuulajate kuularitesse praktiliselt samaaegselt lektori tekstiga. Selle tõlke jaoks on küll tarvis vastavat tehnikat, kuid tänapäeva konverentsisaalides on vajaminev enamasti juba olemas. Kindlasti peab aga sünkroontõlke korral jälgima, et inimesed räägiksid alati mikrofoni, sest muidu ei kuule tõlk oma kabiinis, millest räägitakse. Sünkroontõlget on väga raske teha, kui lektor lihtsalt oma ettekande lehe pealt maha loeb. Kiire teksti ettevuristamine ja valedes kohtades olevad mõttepausid teevad tõlkimise väga raskeks, sest tõlk ei tee ju sõnasõnalist tõlget, vaid püüab ikka anda ennekõike lause mõtte korrektselt edasi.

Sosintõlke korral tõlgib tõlk vaikse häälega väiksele grupile (1–3 inimest) samaaegselt lektori jutuga. Antud tõlkeliik sobib, kui korraldada väiksemat tüüpi üritus või ei ole võimalik kasutada sünkroontõlketehnikat.

Küsige lahkelt ka sünkroontõlketehnika pakkumist, kui seda ei peaks olema Teie poolt valitud ruumides.