Mõisted
Tõlkebüroo on tõlketeenust pakkuv ettevõte, kus tõlketegevus moodustab tervikliku protsessi, mille käigus tõlked lisaks tõlkimisele toimetatakse ja tehakse ka väljastusülevaatus.
Tõlkija teeb kirjalikku tõlget.
Tõlk teeb suulist tõlget.
Kirjalik tõlketeenus – kirjalik tõlge, mis sisaldab ka toimetamist, vajaduse korral terminoloogi tööd ja väljastusülevaatust.
Suuline tõlketeenus – suuline tõlge, kus eristatakse 3 erinevat liiki: sosintõlge, järeltõlge ja sünkroontõlge.
Sosintõlge – tõlk tõlgib vaikse häälega väiksele grupile (1–3 inimest) samaaegselt lektori jutuga. Tõlkimise jaoks pole vaja tõlketehnikat.
Järeltõlge – lektor esitab lähtekeeles osade kaupa oma ettekande, misjärel esitab tõlk sama materjali võimalikult autentselt sihtkeeles. Lektor ja tõlk räägivad vaheldumisi.
Sünkroontõlge – tõlk räägib lektoriga samaaegselt. Tõlk on eraldi kabiinis ja tõlge jõuab kuulajate kuularitesse praktiliselt samaaegselt lektori tekstiga. Selle tõlke jaoks on vaja vastavat tehnikat.
Masintõlke järeltoimetamine – masina loodud tõlke toimetamine inimese poolt.
Algtekst/originaaltekst – tõlkimist vajav tekst, mis on vaja tõlkida teise keelde.
Tõlketekst – sihtkeelde tõlgitud algtekst.
Lähtekeel – keel, milles esitatakse algtekst.
Sihtkeel – keel, millesse teostatakse tõlge.
Toimetamine – tõlketeksti sisuline ja erialane kontrollimine algteksti alusel.
Korrektuur – tõlketeksti ülelugemine teise inimese poolt eesmärgiga kontrollida ja vajaduse korral parandada selle keelelist õigsust ja arusaadavust.
Kerge järeltoimetamine (KJT) – masintõlke järeltoimetamine, mis tehakse üksnes mõistetava teksti saamiseks, mis pole aga ligilähedanegi inimtõlkele. Eesmärk on anda väga täpselt edasi algteksti sisu ilma midagi lisamata ega välja jätmata, tagades, et kõik laused vastavad algtekstile ja on üheselt arusaadavad. KJT käigus ei parandata aga tekstis grammatika, lausestuse ega ka stiilivigu.
Põhjalik järeltoimetamine (PJT) – masintõlke järeltoimetamine, mis tehakse inimtõlke teel saadud tulemusega võrreldava tulemuse saamiseks. Eesmärk on luua täpne, mõistetav ja stiilinõuetele kohane ning õige lausestuse, grammatika ja kirjavahemärgistusega tõlge.
Maht – mahtu arvestatakse valmistõlke (tõlke lõppmahu) alusel, kusjuures 1 lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega.
Väljastusülevaatus – tõlketeksti üldine kontrollimine, et kõik algteksti osad oleksid tõlgitud ja tekstis leiduvad nimed/numbrid õiged ning tellija soovi kohane vormistus.
Tugiteenused – tõlkebüroo poolt lisaks tõlketeenusele pakutavad ja töö kvaliteedi tagamisele suunatud teenused: sõnaloendite ja tõlkemälude koostamine, terminoloogia väljatöötamine, konsultatsioonid keelelistes ja erialastes küsimustes, lokaliseerimine, väljatrükkimine, andmekandjatele kirjutamine, trükieelne teksti ülevaatus, küljendamine, kujundamine, kirjastamine jne.
Lokaliseerimine – tõlketeksti kohandamine lõppkasutaja keele- ja kultuurikeskkonda arvestades.
